Nõuded vihikutele

Ühtlustatud nõuded vihikutelelink opens on new page

1. Vihiku pealkirjastamine

Vihiku pealkiri märgitakse TV–l või vihikukaanel selleks ettenähtud kohale või kleebitakse vastav etikett vihiku kaanele.

Näiteks:

Loovtööd

Siimusti Lasteaed-Algkool

3. klass

Kalle Kivi

2. Kiri vihikus

Õpilase õige käekirja kujundamisel tuleb rõhutada:

• paraja tugevusega joont
• tähtede õiget proportsiooni
• kirjarea ühtlast kõrgust
• ühtlast kirjakallakut
• tähtede õiget seostamist
• ühtlaseid vahesid tähtede ja sõnade vahel
• numbrite selget ja hästiloetavat kirjutamist ning õiget ja nõuetekohast paigutamist

Töövihikute täitmisel tuleb õpilastele õpetada oma käekirja kohandamist ettenähtud ruumile. Töövihikute käekirja tuleb analüüsida ja arvestada hindamisel.

3. Kirjutusvahendid

Kirjatehnika õpetamise alguses kirjutatakse hariliku pliiatsiga. I klassis kirjutatakse pliiatsiga terve õppeaasta. I klassi lõpus toimub üleminek tindipliiatsile. II ja III klassis kirjutatakse tindipliiatsiga. IV klassis võib üle minna pastapliiatsiga kirjutamisele.

Õpilased peavad tundi tulema juba varem teritatud pliiatsitega. Soovitav on kaasas kanda teist teritatud pliiatsit, vältides töö ajal pliiatsi teritamist.

4. Töö alustamine

Vihiku esimesel leheküljel alustatakse tööd:

• joonelises vihikus 4. joonel
• ruudulises vihikus 8. ruuduvahes

Kahe harjutuse vahele jäetakse 2 rida või 4 ruutu.

5. Vihiku tööde pealkirjastamine

• pealkirja alla tõmmatakse joon joonlauaga
• pealkirja eraldab tööst 1 rida või 2 ruutu
• mitmekordse pealkirja puhul tõmmatakse joon ainult alumisele pealkirjale Näiteks:

Kirjand Meie klass

6. Kuupäevad

• kuupäevade märkimist alustatakse esimeses klassis
• kuupäev märgitakse araabia numbritega, näiteks 26.10
• aastaarv märgitakse vihiku esimesele leheküljele ja teise poolaasta esimese kirjaliku töö juurde, näiteks 26.10.21
• inglise keele vihikutes märgitakse 13 Jan, 13/1/24

7. Taandrida ja äärte märkimine

• taandreaga eraldatakse kirjalike tööde mõttelisi osi
• rea algusest jääb vabaks keskmiselt 2 tähemärki

Kõikides vihikutes jäetakse ääred puhtaks. Välisäärele kirjutavad õpilased vaid kuupäeva. Õpetaja võib vihiku äärt kasutada märkmete tegemiseks.

Kui vihikus ei ole äärejooni ette trükitud, tuleb need hariliku pliiatsi ja joonlaua abil joonida.

• siseääre laiuseks on 1 cm või 2 ruudulaiust
• välisääre laiuseks on 2 cm 4 ruudulaiust

8. Vigade parandamine

Üksikvigade parandamisel kasutab õpilane ühekordset kaldkriipsu või korrektorpliiatsit. Vigade paranduse vormi ja korra vihikus määrab antud aine õpetaja.

9. Kirjalike tööde kontrollimine

• I klassi harjutuste ja matemaatika vihikutes kontrollitakse ja parandatakse kõik tööd.
• Õpilaste vihikud peavad olema kontrollitud vähemalt kord nädalas. Nõrgematel õpilastel kontrollitakse kõik tööd.
• Eesti keele vihikus parandab õpetaja õpilase vea. Alates III klassist õpetaja joonib vea kui õpilane on võimeline tehtud viga iseseisvalt parandama. Matemaatikavihikus märgitakse alates I klassist viga allatõmbamisega.
• Vigade parandamist nõutakse alates II klassist. Vigade parandus tehakse vihikusse. Emakeeles kirjutatakse lause, milles esines viga.

Nõuded vihikutele I klassis

Eesti keeles on kasutusel:

1. 16-joonega vihik (Harjutused)
2. Abijoonega vihik (Kirjatehnika)
3. Lugemispäevikusse märgitakse:

• raamatu pealkiri
• autor
• tegelased
• joonistus

Matemaatikas on kasutusel üks ruuduline vihik (Ülesanded). Loodusõpetuses kasutatakse õpetaja soovil valget vihikut.

Nõuded vihikutele II klassis

Eesti keeles on kasutusel abijoonega vihikud:

1. Harjutused
2. Loovtööd
3. Eesti keele kontrolltööd või etteütlused
4. Lugemispäevikusse märgitakse:

• raamatu pealkiri
• autor
• tegelased
• mis meeldis, (ei meeldinud)
• joonistus