Lapse arengu hindamise põhimõtted ja korraldus
Lapse arengu hindamine on osa igapäevasest õppe- ja kasvatusprotsessist. Pedagoogid viivad vaatlusi läbi ning lapsi jälgitakse nii igapäevatoimingutes, vabamängus kui ka pedagoogi suunatud tegevustes.
Lapse arengu hindamise aluseks on eeldatavad üldoskused ning õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade tulemused.
Lapse arengut kirjeldatakse lapsest lähtuvalt, väärtustades saavutatut ning tunnustades lapse toimetulekut, arenemist, positiivseid hoiakuid ja huvi.
- Kehalise arengu hindamisel vaadeldakse eelkõige lapse üld- ja peenmotoorikat: koordinatsiooni, kõndi, rühti ja tasakaalu, painduvust, täpsust, näo- ja sõrmelihaste kontrollioskust ning jõudu ja vastupidavust.
- Vaimse arengu hindamisel vaadeldakse psüühiliste protsesside ja kujutluste ning õppimise alusoskuste arengut. Siia kuulub ka kõne kasutamise ja mõistmise hindamine.
- Sotsiaalse arengu hindamisel vaadeldakse lapse tegutsemist ja suhtlemist teiste laste ja täiskasvanutega. Jälgitakse lapse mängu arengut, iseseisvust ning toimetulekuoskusi. Samuti hinnatakse seda, kas ja kuidas suudab laps oma emotsioone kontrollida ning neid sobivalt väljendada. Vaadeldakse ka lapse kõlbelist ja esteetilist arengut.
- Lapse areng fikseeritakse e-lasteaias. Vaatluste, vestluste ja laste tööde põhjal täidavad õpetajad e- lasteaias ELIIS üks korda aastas iga lapse kohta lapse arengu hindamise tabeli.
- Arengukirjelduste koostamisel, sõnalise hinnangu andmisel on orientiiriks alushariduse riiklikus õppekavas antud lapse arengu eeldatavad tulemused, mis esitatakse valdkonnapõhiste arengunäitajatena ning üldoskuste tulemused.
- Õpetaja toetub arenguvestlusel konkreetse lapse kohta aasta jooksul tehtud kirjalikele märkmetele ning arengu hindamise tabelis kajastuvatele märkmetele.
- Igat last võetakse kui indiviidi ning antakse hinnang lähtuvalt tema arengutasemest, mitte mingil juhul teiste laste arenguga võrreldes.
- Pedagoogiline nõukogu otsustab lapse arengu hindamise metoodika valiku (arengu hindamise tabelid, lapsevanemaga arenguvestluse läbi viimise kord jne).
Lapse arengu hindamisel kasutatavad meetodid:
- Lapse kehalise, sotsiaalse ja vaimse arengu jälgimine, tulemuste fikseerimine lapse arengu analüüsi tabelisse II poolaasta jooksul.
- Vaatluste läbiviimine vastavalt vajadusele.
- Lapse arengumapp – arengumappi kogutakse lapse tööde valikud, lapse dokumentatsioon (küsitlus lapsevanemale, arengu hinnangud, kirjeldused, arstlikud tõendid jms).
- Õpetaja poolt täidetakse lapse arengu hindamise tabel (e-lasteaias), kus on välja toodud lapse eeldatavad tulemused õppe- ja kasvatustegevuse valdkonna põhiselt ning üldoskustes.
- Vastavalt vajadusele viiakse lapsega läbi lisa hindamine raamatu; „Arengu jälgimise mäng“ põhjal.
- Võimalus kasutada 5-aastase lapse arengu hindamiseks e-hindamise teste (LAHE).
Vähemalt kord õppeaastas (II poolaasta jooksul) viib lasteaiaõpetaja lapsevanemaga läbi arenguvestluse, mis on sätestatud lapsevanemaga arenguvestluse läbiviimise korras.
Lapse arengu hindamine toimub lapsega läbi viidud arengu hindamise tabeli põhjal ning õpetaja, logopeedi ja lapsevanema tähelepanekutest lähtuvalt.
Arenguvestlus:
- annab tagasisidet lapse arengust ja õppimisest;
- selgitab lapsevanema ootused lapse arengu suhtes.
Lapse arengu sh koolivalmiduse hindamise ja arenguvestluse tulemus dokumenteeritakse isikuandmete kaitse seaduses sätestatud tingimustel.
Õppeaasta lõpus koostavad rühmaõpetajad lapse koolivalmiduse kaardi, mille allkirjastavad rühmaõpetajad ja direktor.