Meie karismaatiline Kelli

Loomise kuupäev 05.02.2024

Siimusti Lasteaed-Algkool on koolieelne lasteasutus ja algkool, mis tegutsevad ühe asutusena. Meie asutus asub kolmes hoones: Siimusti algkool, Siimusti lasteaed ja Saduküla lasteaed. Töötajaid on kokku kolmkümmend kaheksa. Tutvustame teile neid kõiki ka pisut lähemalt. Kaheksas persoonilugu on Siimusti algkoolis askeldavast Kelli Lindusest.

Räägi veidi iseendast (kust oled pärit, kui eemalt, siis kuidas sattusid siiakanti, midagi lapsepõlvest vms). 

Olen kodulembeline inimene, seda ilmselt ütleb minu kohta ka järgnev... Sündisin Jõgeval ja olen praktiliselt terve oma elu siinkandis veetnud. Paaril korral veidi aega püsisin Tallinnas ning poolteist aastat olin Soomes, kus kohtusin ka oma väljavalituga, kes minu üllatuseks oli samuti jõgevlane. Olles mõlemad maalähedased inimesed, siis polnud kahtlustki, kas naaseme kodulinna või mitte.

Lapsepõlv oli mul väga meeldiv, tore ja lõbus. Sellesse panustas väga minu kallis ema, kes mind igale poole kaasa võttis, avardas silmaringi ja näitas ka elu erinevaid tahke. Väiksena olin ise muidugi paras naaskel ega püsinud paigal – seepärast kutsuti mind ka Suslikuks. Meil oli kaks maapaika, mida sai ikka tihedalt külastatud. Meenub kohe lugu, kui ma maal jäägitult kadunud olin. Lõpuks leiti mind laudast lehma alt, ise olin nii rõõmus ja lehm oli ka täitsa rahulik – ei saanud aru, miks teised mu ümber õhku küll ahmisid.

Kooli ajal sai tegeletud laulmise, tantsimise ja spordiga. Olen mitmetel laulupidudel, tantsu- ja spordivõistlustel osalenud, korra tantsupeolgi tantsinud. Suviti käisin Soomes maasikaid korjamas ning teenisin omale taskuraha. Olin küll päris nobe korjaja, kuid mõistsin siiski, et kõik asjad ei tule ikka nii kergelt kätte.

Kuidas sa Siimusti Lasteaed-Algkooli tööle sattusid? 

Olin parasjagu tagasi pealinnast ning vajasin uut töökohta. Asusin kohe lasteaedadesse ja koolidesse kirjutama. Sain Siimusti Lasteaed-Algkooli tolleaegselt direktorilt vastu kirja, et võib-olla on abijõudu vaja ja annavad teada. Läks paar kuud mööda ning kannatamatult saatsin uue kirja. Järgmine hetk olingi juba õpetajate toas, vastu vaatamas direktor ja minu üllatuseks ka üks tuttav nägu. Vestlusring sai peetud, abijõudu läkski tarvis ning mina sain töökoha. Olen väga tänulik selle eest!

Kui kaua töötad Siimusti Lasteaed-Algkoolis ja mis tööd sa siin teed? 

Alustasin tööd Siimusti Lasteaed-Algkoolis 2017. aasta septembris. Hetkel on siis jooksmas seitsmes tööaasta siin. Olen abiõpetaja, pikapäevarühma õpetaja ja haridustehnoloog. Hoian pilku peal kooli kodulehel ja pisut ka Facebooki kontol ning Stuudiumil. Oma siinse tööaja jooksul olen õpetanud ka inglise keelt, robootikat ja veel nipet-näpet teinud.

Mis valmistab sulle sinu töös rõõmu? 

Rõõmu tekitavad töös siiralt humoorikad seigad, olukorrad, eksimused, mis mõnikord naerust lausa pisarad silmad toovad. Samuti toob rõõmutunde see, kui laps on millegi heaga või keerulisema osaga tunnis (iseseisvalt) hakkama saanud nii, et tal ka endal hea meel selle üle on. Õnnestumised ja eduelamused toovad ikka sära silmadesse. Lisaks loovad hea tuju ka kolleegid oma muhedate naljateradega.

Mis paneb aga muretsema? 

Muret tekitab viimasel ajal rohkelt laste seas esinev kius, õelus ja ükskõiksus. Ääretult nukraks teeb meele see, et mitmetel õpilastel puudub kodune tugi ja mitmed vanemad ei tee paraku kooliga koostööd. Meie kooli põhiväärtused on usaldus, hoolivus ja koostöö – anname endast alati parima ning soovime, et ka teised osapooled seda võimaldaksid.

Eks arusaamatused ja möödarääkimised tekitavad ka mõnikord ärevust.

Mis tegevused aitavad sul mõtteid tööst eemale saada? 

Muusika ja filmid on alati olnud head seltsilised. Tihtipeale tuleb ka tuju lemmiklaulude saatel kaasa lõõritada. Sõprade ja elukaaslasega koos ajaveetmine teeb alati südamele pai. Väga meeldib ka maal tegutseda, vaaritada, jalutada või metsas seeni noppida.  

Kes või mis on sinu kõige suuremad toetajad? 

Kõige suuremad toetajad on minu elukaaslane, head ja usaldusväärsed sõbrad, vanemad õed ning ehedad töökaaslased. Aitäh teile!

Kui saaksid reisida ükskõik kuhu, siis mis koht see oleks? 

Kindlat sihtkohta mõtteis hetkel ei ole… Parima meelega sooviksin istuda kusagil soojamaa mere või ookeani ääres, pista lihtsalt varbad vette, nautida laineid ning päikest. Samuti tatsaks ringi Eesti paikades, kuhu varem või ammu pole sattunud.

Milline oskus või omadus võiks sul veel olemas olla? 

Võiks olla sama uljas, nagu olin seda lapse- ja nooruseas. Tunnen, et seda on pisut vajaka. Ära ei ütleks ka klaveri mängimisoskusest. 

Kes on sulle olnud eeskujuks? 

Mulle on olnud eeskujuks mu ema, vanim õde, sitked, julged ja vägevad naisinimesed minu tutvusringkonnas.

Sinu lemmikloom, lemmiktoit, lemmikkoht? 

Mulle on alati kõiksugu loomad meeldinud. Kodus on mul kaks kassi (Snifu ja Nätu), kelle päästsin kunagi poolmetsikust elust ära. Kahtlemata on nemad minu lemmikneljajalgsed. Kui ma ei elaks kortermaja viimasel korrusel, siis patseeriks meie seas lisaks ehk paar koerakestki.

Vaieldamatult lemmikuim söögipoolis on kartul igas asendis: prae-, keedu-, ahju-, friikartul, kartulipuder. Juurde salat või soust ning minu kõht tänab. Lihtne kartulisalat on samuti parim. Mainimata ei saa muidugi jätta enda kasvatatud kurki, tomatit, värsket kartulit, herneid ja ubasid – võimalusel sööksin neid aastaringselt iga päev!

Suviti meeldib palju aega veeta maal, kus saab akusid laadida ja vaikselt nokitseda oma maalapi kallal. Muidugi on alati hea ka kodus olla.

Millise tarkusetera annaksid sina lapsele/õpilasele tema ellu kaasa? 

Usalda rohkem iseennast ja oma vaistu. Ära pelga eksida, vigadest ainult õpitakse.

Kuidas küla koerale, nõnda koer külale – hetkel meeldib see vanasõna väga ning usun, et ka seda tasub järgida.

Viimati muudetud 05.02.2024.