Siimusti Lasteaed-Algkool on koolieelne lasteasutus ja algkool, mis tegutsevad ühe asutusena. Meie asutus asub kolmes hoones: Siimusti algkool, Siimusti lasteaed ja Saduküla lasteaed. Töötajaid on kokku kolmkümmend kaheksa. Tutvustame teile neid kõiki ka pisut lähemalt. Neljas persoonilugu on Saduküla tragist lasteaiaõpetajast Ingi Sirel-Arust.
Räägi veidi iseendast (kust oled pärit, kui eemalt, siis kuidas sattusid siiakanti, midagi lapsepõlvest vms).
Olen pärit Jõgevamaalt, kaugemad juured on Tartus ja Võrumaal. Koolis käisin Voorel ning lõpetasin Maarja keskkooli. Terve elu olen elanud Jõgevamaal. Peale keskkooli läksin õppima EPA-sse põllumajandust, kuigi lastega tegelemine oli mulle meeltmööda ning soov oli saada ka algklassiõpetajaks. Olen ise suurest perest pärit ning juba varakult tuli väiksemate pereliikmete eest hoolt kanda, sealt huvi lastega töö vastu. Tallinna Pedagoogiline Ülikool asus kodukohast kaugel, sai valitud Tartu. Tartu on mingil määral minu lapsepõlvelinn, minu vanaema elas Tartus. Tartu linna elu-olu ning vanaema, kes oli linnaproua, on minu kujunemise loos kindlasti olulist rolli mänginud. Vanaema oskas maalida ning juba lapsepõlves oskasin näha ilu enda ümber ning huvitusin kunstist. EPA kool sai lõpetatud, mingil määral noorena perega talugi peetud, aga tütre sünni järel hakkas mind huvitama lilleseade. Pärast Kameelia lillekooli lõpetamist sai avatud lillepood Tormas ning hiljem ka Puurmanis, olin väikeettevõtja rohkem kui 10 aastat. Peale noorema poja sündi tundsin taas soovi õppida ning teha teoks oma kunagine soov – õppida eriala lastega tööks. Lõpetasin TLÜ ning minust sai alushariduse pedagoog. Lastega tööd olen praktiseerinud Siimusti Lastekodus “Metsatareke”, Kuremaal, Tallinna lähedal Jüris ning Tormas. Kõik need töökohad on olnud eripalgelised. Erinevates lasteaedades töötades olen saanud erinevaid kogemusi, mis töös kõik marjaks ära kuluvad. Olen näinud erinevaid lasteaedu, saan võrrelda ning arvan, et tean milline on parim koht lapsele arenemiseks ning kasvamiseks.
Kuidas sa Siimusti Lasteaed-Algkooli tööle sattusid?
Elu on toonud mind elama Siimustisse. Maakodu sai ostetud Saduküla lähedale. Nii saigi jälgitud, et kui kusagile lähemale tööd pakutakse, saaksin lähemal tööd. Saduküla rühmas vabanes lasteaiaõpetaja koht ning see sobis.
Kui kaua töötad Siimusti Lasteaed-Algkoolis ja mis tööd sa siin teed?
Sellel sügisel alustasin kolmanda õppeaastaga. Olen Saduküla rühma lasteaiaõpetaja.
Mis valmistab sulle sinu töös rõõmu?
Mulle pakub huvi arengupsühholoogia. Lastega tegeldes näen ma inimese arengut kõige selgemalt. Iga asja jaoks on oma aeg. Ei saa õpetada lapsele seda, milleks tema veel valmis pole. Areng just ongi see, mis rõõmustab. Rõõmustab ka sõbralik ja kaasaegne töökeskkond, kolleegid ning lapsevanemad. Meie väikesel Saduküla rühmal on kasutada terve suur maja, iga tegevuse jaoks on avarad ruumid. Majas asub raamatukogu, saal, mida kasutame. Lastel on kaasaegsed mänguvahendid. Maja ümber on kaunid põlispuud, talviti näeb jooksmas metsloomi, hea on teha õuesõpet. Sel sügisel ehitasime koos lastevanematega lastele õueköögi ning suvel valmis hakkaja lapsevanema eestvedamisel uus aed ümber mänguväljaku. Heaks õppetööks on kõik vajaminev olemas.
Mis paneb aga muretsema?
Muretsema paneb mind suures plaanis maailmas valitsev pingeline olukord, sõjakolded, Eesti poliitika, mis ei soosi laste arvu tõusu, loodusega mittearvestamine, raiskamine ja tohutu tarbimine. Väikeses plaanis panevad muretsema inimeste vahelised suhted. Rohkem võiks olla koostööd, panustamise märkamist ning häid sõnu kolleegidele.
Mis tegevused aitavad sul mõtteid tööst eemale saada?
Minu töö teeb mind rõõmsaks. Harva on olukordi, kus pean millegi pärast muretsema. Kodus tööasjadele niivõrd ei mõtlegi, kui just mingi tegevus pooleli pole jäänud. Olen aktiivne inimene. Tantsin rahvatantsutrennis Lustivere segarühmas. Mulle meeldib aiatöö ning maakodu ehitustegevus. Olen suur saunafänn, teen talisuplust ning talviti suusatan. Kord aastas käin reisimas kuskil kaugemas ja eksootilisemas paigas. Tegevustesse lisandub ka lugemine, milleks viimasel ajal aega väheks kipub jääma. Käin teatris. Tegelen pühademunade kollektsioneerimisega ja esitlen aastas mõned korrad neid kusagil lasteasutuses, need on ka õppevahendiks lastele minu rühmas kevadel. Kuulun Vabatahtlike Seltsiliste Ühingusse ja panustan eakate elu vaheldusrikkamaks muutmisele. Rõõmuga tegelen oma lastelastega, mul on 2 poisipõnni.
Kes või mis on sinu kõige suuremad toetajad?
Minu suuremad toetajad on minu pere ja minu lapsed, ka kolleegid. Lapsi on mul 3. Vanim poeg töötab ohvitserina Eesti Kaitsejõududes, Tallinnas. Tütar elab perega Tartus ning noorim poeg õpib metsandust Tartu Maaülikoolis.
Kui saaksid reisida ükskõik kuhu, siis mis koht see oleks?
Sooviksin reisida Jordaaniasse Petra kaljulinna/koobastesse ja templitesse, kus Uus-Meremaalt pärit blond naine Marguerite van Geldermalsen elas oma beduiinist mehe ja 3 lapsega seitse aastat (päris koopas) ning kirjutas sellest elust võrratu raamatu, kus jagab mälestusi beduiinide kommetest, elustiilist, kultuurist. Petras on jumalikud kaljumäed ja vaated.
Milline oskus või omadus võiks sul veel olemas olla?
Reisides tunnen puudust inglise keele oskusest. Koolis sai õpitud saksa keelt. Võtan veel hoogu, et inglise keelt õppima minna.
Sinu lemmikloom, lemmiktoit, lemmikkoht?
Lemmikloom on kass, kuigi vaatan heldimusega kõiki karvaseid, sulelisi ja armsaid loomi. Noor kass Timmu on mu elu pea peale keeranud, heas mõttes muidugi.
Lemmiktoitu just otseselt pole. Väga armastan kala ja krevette. Pigem tervislik toit, aga ka koogid ja saiakesed.
Lemmikkoht on vaieldamatult minu maakodu Tähemaa, Tartu ka oma nostalgiaga on mu südames.
Millise tarkusetera annaksid sina lapsele/õpilasele tema ellu kaasa?
Annaksin kaasa sellise tarkusetera:
“Õpetamine on õppimine” – Jaapani vanasõna. See tähendab seda, et ka õpetaja õpib kogu aeg koos lastega. Keegi pole sündides tark. Tarkus tuleb tasapisi. Inimene õpib kogu elu.
